Tuesday, January 6, 2015

It has begun ....

Kui hommikul soojendas päike mõnusalt elutoa diivanit ja ma nagu kass päikeselaigus püherdasin, on nüüd raskevarustus välja toodud. Istun kahes paksus kampsunis (ja ma mõtlen päris tõsiselt kahes paksus kampsunis, mitte hipsterite sviiterites), jalas villased sokid ja suured lambavillased sussid.
Taevas rühivad hallid pilved ja aeg-ajalt koputab tuul aknale. Iseenesest täiesti arvestatav Eesti jaanipäev. 

Et ilm halvaks kisub, on tunnid ära jäetud. Eile soovitati meil tungivalt poodi minna ja toitu varuda, võimalusel ka gaasi. Ja no, kõike! 

Jalutasime siis Kristofi ja Gregoriga poodi.
Julgen kinnitada, et inimesed koguvad endale süüa. Eilse seisuga olid osad poeletid tühjad (Julie näitas meile poe saialeti pilti, kus peale tühjade riiulite muud polnudki, sama kehtis ka piimatoodete kohta). Kuna akna taga paistab palmilehtedel tükk tegu olevat, et puu küljes püsida, otsisin kapipõhjast oma sügismantli välja. See juba tähendab midagi.

Poes nägin toidukärusid, mis minu üllatuseks kogu selle kraami all kokku ei vajunud. Suured kuhjad, meeletud kassajärjekorrad ja päris küllaga inimesi. Paistab, et asi on tõsisem, kui esialgu tundus. Inimesed ostsid restide kaupa mune, pakkide kaupa liha, no vähemalt ühe suure pere nädalase toiduvaru. Päris kehva tunne oli, kui oma piimapaki ja juurikad letile panin. 

Karina käis eile, enne siia tulekut, poest läbi ja hankis plastiknõusid. Kassiir oli teda suurte silmadega vaadanud ja küsinud, et kas see ongi kõik? No, on kõik jah, rohkem ei midagi. Kassiir ikka, et .... aga torm on ju tulemas??? 

Lohistame poest kotte koju, igal ühel vähemalt kolm. Tuul on tõusnud ja liikluses on ummikud. Kahtlane, tavaliselt tekivad ummikud ikka natukene hiljem, mitte päris keset päeva. Märkasin, et inimesed tänaval olid kuidagi ... tõsisemad. Kes pakkis kotte autosse, kes otsis parkimiskohta poe ees, samal ajal triivis rahvas poest sisse ja poest välja. Vahelduseks ei ole eurooplasest piiga Ammani 7. ringi juures enam kõige suurem tähelepanu. Isegi taksod, kes mööda sõitsid, ei tuututanud. Tavaliselt nad ikka tuututavad, sest kui sa tänaval kõnnid, siis sa kindlasti vajad ju taksot! 

Koju jõudes avasin Jordan Times'i ning seal ta oli - ilmast tingituna on homne päev puhkepäev ning kõik peaksid koju jääma. 
Sest ilmaennustus näeb ette 2 cm lund ja temperatuuri langemist kuni 0-kraadini. 

Ei pea mainima, kuivõrd naeruväärne see eestlaste jaoks on. 

Aga toitu meil nüüd on. Ja kohe on veel. Et Niki laagripäev toimus, on temagi juba koduteel ja teeme veel ühe ringi poodi. Et ma olen ära hellitatud, ei jaksanud ma kõike ise koju vedada ja pealegi, nii sain ma mõtlemisaega, et kas hankida endale 10JD eest umbes-täpselt maailma kõige pehmem ja soojem bleed! Olen kahel ööl juba üles ärganud, kuna külm on. Ma ei kujuta ette, kuidas Niki seda teeb, aga magades legginsite, maika ja sviitriga, ärkan ma öösel üles, sest mul on külm. Ja teadupoolest on minu puhul tegemist unega, mida ei võiks segada ka voodilinade varastamine. 

Täiendus: nüüd on mul olemas umbes-täpselt maailma kõige pehmem ja soojem bleed! 

Täiendus number kaks. Täna lülitatakse Ammanis elekter välja, räägib meie sõber Ozi. Kuna tuul pidi koguma superturbokiiruse, kardetakse, et tuul lihtsalt rebib elektriliinid laiali. Ei tea, millal vool ära võetakse, ei tea, millal vool tagasi antakse.Yay!
Meie peamine soojusallikas siin korteris on õhksoojuspump, mis muidugi töötab elekriga.
Küünlaid peaks otsima. 



No comments:

Post a Comment